Jõuluturul, kuuske valimas, käisid Käthi, Ken, Harri, Harriet, Sindi ja Diva.
Ilm oli sombune ja tuuline. Lume puudumist korvas mingil määral paks härmatisekiht. Mis tegi niigi niru olemise lisaks ka veel niiskeks ja libedaks. Ei tea, kas ilma tõttu, kuid pühademeeleolu polnud ollagi. Diva külmetas ja lõdises paari miinuskraadi käes, vaatamata korralikule talveriietusele. Harriet andis talle lõpuks oma karusnahkse mütsi, kuid tuju paranes Dival siiski alles katuse alla ja tuule käest pääsedes. Harri seevastu oli end ülipüüdlikult sisse pakkinud. Selgus, et talvejopi alla paksu kampsuni toppimine oli viga, mis muutis ta paindumatuks ja väheliikuvaks. Ning loomulikult hakkasid tal lõpuks jalad külmetama, mis sest, et selga mööda jooksis alla higinire. |
Kõige vabamalt ja mõnusamalt tundsid ennast oma villastes mantlites Sindi ja Harriet. Käthi seevastu oli hõivatud kasuka kandmise ja ilus-olemisega ning jälgis teiste sehkendamist eemalt. Ken pakkus talle seltsi.