Eesti kunstnikud 1862 - 1924.
Reprode näitus. Detsember 2017. Allikad: E kunstisalong Triinu Soikmets. Eesti kunstioksjonite kõigi aegade kümme kalleimat teost. Postimees 25. september 2017 Raimu Hanson. Konrad Mäe kaks saladuses hoitud maali tulevad rahva ette. Tartu Postimees 11. oktoober 2016 https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi |
Johann Köler. Hiiu saare talupoeg kirvega/ Villem Tamme portree.
1863. Maal 41x30,6. Müüdud 2014 112 000 eur. Kodumaa-ainelisi töid on Köleri loomingus vähe. Esimesed sellised tööd lõi Köler kohe pärast Itaaliast naasemist 1860 aastail. Köler otsis talupoja tüpaazi ja leidis selle Hiiumaalt. Kassari mõisa kutsar Villem Tamm ehk „ilus Villem“ oli kunstniku silmis nii kaunite näojoontega, et kunstnik maalis temast kaks portreed: üks etüüd akvarellis ja käesolev õlimaal. |
Johann Köler. Itaalia maastik.
1859 - 1862.Maal 31,5x42,5. Müüdud 2007 83 407 eur Köleri Itaalias valminud maastikumaalide hulka hinnatakse napiks. Kokku ehk 40 etüüdi ja maali. Köler käis maalimas nii Rooma lähiümbruses kui kaugemal. Antud maali motiiviks on Lazio maakonna üksuses asuv Campagna Romana Subiaco. See asub Rooma lähedal ja on oluline mitmete kloostrite ja kirikute poolest. |
Johann Köler. Tatarlanna Mšatko mõisa aias.
1875-1876. Maal 138,3x95 cm. Müüdud 2008 172 561 eur. Maastikuline kompositsioon «Tatarlanna Mšatka mõisa aias» kuulub Köleri kõrgloomingusse. Köler tegi motiivist kaks versiooni, millest üks kuulub Eesti Kunstimuuseumile. Algselt kuulus teos Johannes Mikkelile, kes oli maali ostnud pärast sõda Leningradi antikvariaadist, alates 1962. aastast aga Jaak Rebase kollektsiooni. |
Julie Hagen-Schwartz. Rannamaastik. Itaalia.
1866 - 1867 õli, lõuend. 34,2x46 cm Julie Hagen sündis 27. oktoobril 1824. aastal Väike-Prangli mõisas Liivimaal. Suurimat rolli noore naise kujunemisel kunstnikuks mängis tema isa – maalija ja graafik August Matthias Hagen. Julie Hagen-Schwarz oli kahtlemata andekas kunstnik, kuid tema fenomen peitub eelkõige sotsiaalsete normide ja ootuste painutamises. Sellises valguses omandab tema loometöö baltisaksa meeskunstnike loomingu kõrval omaette kvaliteedi ja tähtsuse. |
Konrad Mägi. Capri maastik
1922–1923 Maal. 58,5 X 67,5 cm. Müüdud: 2007. Hind: 127 823 eurot. Mägi oli 1922. aastal juba pool aastat Euroopas reisinud, kui jõudis varakevadel Caprile. Mägi ahmis endasse lõunamaa öid ja järsult tõusvaid maastikke ning tema maalidesse ilmus tagasi elurõõmus ja tundlik noot, mis sealt vahepeal kaduma oli kippunud. Mäe uus nägemislaad on vabam ja loomulikum, väljavalitud motiiv vormikam ning suurema sisemise liigendatusega, kuid vorm ja värv jäävad teineteisega äärmiselt tihedalt seotuks. |
Konrad Mägi. Capri.
1922–1923. Maal. 57 X 66,5 cm. Müüdud: 2015. Hind: 98 800 eurot Mäe loomepärandis rõhutatakse sageli just kunstniku Itaalia perioodi. Kui tema Lõuna-Eesti maastikes on näha tugevaid mõjutusi 1920. aastate saksa ekspressionismist ja sajandialguse rahvusromantismist, siis «Capri» väljendab rahulikumat, neoimpressionistlikku maalistiili. Vaatamata teatavale rahunemisele on siiski selgelt näha kunstniku ekspressiivne väljendusviis. |
Konrad Mägi. Capri motiiv.
1922–1923 Maal. 50 X 54,5 cm. Müüdud: 2015. Hind 75 300 eurot Capri saarel viibis Mägi vaid umbes kuu aega 1922. aasta kevadel, kuid saadud elamused olid nii rikkalikud, et nende põhjal valmis Capril ja hiljem Tartus mitukümmend maali. Kui varem Mägi maalidelt arhitektuursed motiivid pigem puudusid, siis nüüd tõusevad Capri salapärased ja romantilised varemed korraga esiplaanile. Selles töös pole Mägi maalinud mitte ainult varemeid, vaid tervet linnatänavat, mis tema loomingus oli väga haruldane. Eraldi tasuks tähelepanu pöörata tänavale kuivama tõmmatud pesule − see on märk inimestest, keda Mägi enamasti oma maastiku- ja linnavaadetes ei kujutanud. Samuti on huvitav vaadata mustavaid aknaid ning avausi: selle salapärase motiivi tõi Mägi oma loomingusse just Capril. |
Konrad Mägi. Capri
1922. Maal. 56 X 68 cm. Müüdud: 2004. Hind 64 295 eurot. Saarel viibides keskendub kunstnik peamiselt öistele või õhtustele motiividele, kus värvid on muutunud mahlakamaks ning sügavamaks, kus valgus meenutab veini ning kogu miljöö on jalustrabavalt romantiline. Suurem rõhk arhitektuursetele objektidele on seletatav valgete müüridega, mis õhtu saabudes hakkasid salapäraselt kumama. |
Konrad Mägi. Itaalia maastik. Rooma.
1922–1923. Maal. 84,7 X 90,5 cm. Müüdud: 2010. Hind 79 890 eurot. Mäe Itaalia-reisi esimene ja pikem peatus oli Roomas, millest kunstnik vaimustus. Reisist saadud inspiratsioon oli kustumatu, kunstniku ekspressiivsus oli jõudnud tippu. Vormid olid muutunud nurgeliseks ning koloriidis ilmnes eriline intensiivsus. See oli täiesti uus ja omaette peatükk Mäe loomepärandis. Maal «Itaalia maastik. Rooma» on üks suuremaid töid, mis Mäel Itaalia-reisist valmis. |
Konrad Mägi. Itaalia maastik.
1922–1923. Maal. 85,5 X 62,5 cm. Müüdud: 2008. Hind 73 498 eurot. Töö on tõenäoliselt valminud algsete visandite põhjal hiljem koduses ateljees, millele viitab kompositsiooni läbitöötatus ja -mõeldus. Mägi on muutunud tunduvalt harmoonilisemaks, värvide kooskõla on selgem ja konkreetsem, vormid kasvavad teineteiseks üle sujuvamalt. See on justkui absoluutne elujaatus, harjumatult rõõmus ja optimistlik ning siit puudub veel ka see saatuslik noot, mis tumestas kunstniku hilisemaid töid. |
Konrad Mägi. Maastik punase pilvega.
1913 - 1914 õli, lõuend. Maal valmis Saaremaal, kus Mägi esimese Eesti kunstnikuna hakkas maalima kodumaa loodust moodsa kunsti vahenditega. Täna loetakse Konrad Mägi Saaremaa töid üheks tema loomingu silmapaistvamaks perioodiks. 2017 a. augustis esitleti maali tervikreproduktsiooniga kunstipostmarki. See on pühendatud 9. oktoobril Rooma Galleria Nazionale d’Arte Modernas avatavale ulatuslikule retrospektiivnäitusele «Konrad Mägi». |
K. Mägi. Mereäärne vaade. Saaremaa1920.
On ilmselt maalitud Saaremaal, kui kunstnik viibis Kuressaares tervist parandamas. See ja järgmine maal olid kaua avalikkuse eest varjatud, hoitud ja unustatud kapi taha ning uuesti leitud, kui maja remontima hakati. |
K. Mägi Pühajärve maastik 1918-1921.
Enamasti on kunstnik eelistanud figuurideta maastikku ja inimest oleme aeg-ajalt näinud vaid lõunamaistel vaadetel. Antud motiiv on aga üsna kindlalt eestimaine, tõenäoliselt on see Pühajärve maastik. |
Konrad Mägi. Naise portree.
1922–1924. Maal. 68 X 55 cm. Müüdud: 2008. Hind: 64 551 eurot Mägi värvitundlike loodusvaadete kõrval moodustavad eraldiseisva ning erakordselt huvitava lehekülje naisportreed. Portree viljelemist peetakse sageli üheks meistri tunnuseks. Vähe on kunstnikke, kes suudavad lisaks välistele omadustele tabada ka portreteeritava karakterit ning siseilma. Ehk ei tasugi vaadeldavast portreest otsida vastuseid kujutatud naise, vaid pigem kunstniku enese kohta. Töösse on põimunud teatav melanhoolsuse noot, mis oli omane ka Mäe enese olemusele. |
Elmar Kits. Tartu vaade Toomelt.
1957. Õli, lõuend. 79 x 122. Eesti kunsti suurmeister Elmar Kits omandas kunstihariduse Pallases. Teda iseloomustab eriline tähelepanu värvidele: andeka koloristitalendina suutis ta toonide kokkusobitamise ja vastandamise läbi luua värske lahenduse loodusvaatest, portreest, abstraktsest kompositsioonist vms. 1950. aastatel lõi Kits mitmeid pannoosid Eesti linnade vaadetega, nende hulgas ka „Tartu vaade Toomelt” Park Hotellile Tartus. |
Aleksander Vardi. Tartu vaade.
1957. Õli, lõuend 108 x 179. Hind: € 16 000 Vardi oli Pallase esimesi õpilasi ning lõpetas kooli 1925. aastal. 1950. aastate teisel poolel maalis Vardi suuremõõtmelisi teoseid ühiskondlikele asutustele, nende hulgas panoraamsed vaated Lõuna-Eesti maastikuga, kus tihti esineb veemotiiv. Tartu vaade Park Hotellile kujutab Emajõe kaldapealseid vanalinna poole vaadates. Kunstniku tundliku valgusekäsitluse kaudu on linnavaade muudetud õhuliseks ja kergeks. |
Andrus Johani. Poiss köiega.
1934. Õli, lõuend. 80x64. Andrus Johani kuulub I Eesti Vabariigi kunstnike paremikku, mis annab maalile kunstiajaloolise väärtuse. Johani lõpetas Pallase 1933. aastal lennus. Tema põhialadeks kujunesid kompositsioon ja portree. Viimases saavutas ta erilise nüansipeenuse ja psühholoogilise sügavuse. Kunstiteadlane Mai Levin on antud maalist kirjutanud nõnda: „Maal mõjub sugestiivselt ja annab edasi noore hinge sügavuses pesitsevat kurbust. Köis poisi õlal sümboliseerib vaeva, mis käib kaasas inimsaatusega. Kunstnik kujutab poissi hella tundetooniga. See on üks liigutavamaid maale Andruse loomingus.“ |